ELTÜ LIIKME EETIKAKOODEKS

I osa

Mõistete seletused

Loovteraapia on loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate psühhoteraapiline rakendamine tervist toetava muutuse ja heaolu soodustamiseks vastava erialase ettevalmistuse saanud spetsialisti poolt (tekstis ka „teraapia“).
Loovteraapia rakendaja on spetsialist, kes on saanud erialase väljaõppe ja praktiseerib loovteraapia alal.
Klient tähistab üksikisikut, paari, perekonda, rühma või isikute ühendust, kelle puhul rakendatakse loovteraapiat.
Superviisor on vastava erialase ettevalmistusega töönõustaja.
Supervisioon on erialane töönõustamine, mida juhendab superviisor.
Kovisioon on erialapraktikute vastastikune nõustamine teraapiapraktikat puudutavates küsimustes. 
Informeeritud nõusolek on nõusolek, mille andmisel isik on võimeline aru saama nõusoleku olemusest ja selle andmise või sellest keeldumise tagajärgedest. Informeeritud nõusolek võetakse lapsevanemalt või volitatud hooldajalt, kui klient on alaealine või täiskasvanu, kes ei ole võimeline ennast ise esindama.

II osa
Ühingu liikme eetilised põhimõtted

1. Liige austab inimlikkuse põhialuseid, kõigi inimeste au ja väärikust ning järgib neid põhimõtteid oma töös.
2. Liige tunnistab ja austab inimestevahelisi erinevusi ning taunib diskrimineerimist ja julma käitumist.
3. Liige austab loovteraapia klientide privaatsust ja hoiab loovteraapia rakendamise käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsust.
4. Liige kaitseb loovteraapia klientide õigusi, k.a õigust informeeritud nõusolekule.
5. Liige austab ja väärtustab kollegiaalseid suhteid.
6. Liige hoiab ja arendab oma loovteraapiaalast kompetentsi.

III osa
Loovteraapia rakendamise eetilised nõuded

1. Vastutus kliendi ees
1.1. Loovteraapia rakendaja teeb kõik mõistliku, et vältida kliendi kahjustamist loovteraapia käigus.
1.2. Kui loovteraapia tulemusena on tekkinud kahju, mis on ametlikult tõestatud ja seotud rakendaja tegevusega, võtab loovteraapia rakendaja vastutuse selle heastamise eest.
1.3. Loovteraapia rakendaja austab kliendi iseseisvust ning julgustab klienti tegema otsuseid tema enda huvides, lähtudes kliendi sotsiaalsest keskkonnast ja suhetest teiste inimestega.
1.4. Loovteraapia rakendaja vastutab ametialaste piiride seadmise ja hoidmise eest teraapiasuhte ajal.
1.5. Loovteraapia rakendaja, kes puutub kokku tema kompetentsi ületava olukorraga, pöördub superviisori poole ning vajadusel ja/või superviisori soovitusel teiste spetsialistide poole.
1.6. Loovteraapia rakendaja täiendab end erialaliselt ja käib regulaarselt supervisioonis ja/või kovisioonis.
1.7. Loovteraapia rakendaja teeb juhtumipõhiselt koostööd teiste kliendiga seotud isikutega.
1.8. Loovteraapia rakendaja, kes peab kliendisuhte lõpetama lepinguvälistel tingimustel (nt halb tervis, isiklikud või tööalased asjaolud), annab kliendile asjakohaseid selgitusi ning teeb kõik mõistliku, et tagada kliendi heaolu jätkumine.
1.9. Loovteraapia rakendaja lõpetab teraapiasuhte, kui teraapia eesmärk on saavutatud või kliendile pole see teraapia enam kasulik. Vajadusel soovitab teist spetsialisti.

2. Kuritarvitamine
2.1. Loovteraapia rakendaja ei kuritarvita kliente emotsionaalselt, rahaliselt, seksuaalselt, või mõnel muul viisil.
2.2. Loovteraapia rakendaja ei kiida heaks ega osale klienditööga seotud ebaeetilistes rahalistes tehingutes, mis pole tavapärane tasu loovteraapia seansi eest.
2.3. Loovteraapia rakendaja ei meelita eravastuvõtule kliente, kes peaksid sama teenust saama haigekassa kaudu.
2.4. Seksuaalsed suhted loovteraapia rakendaja ja tema kliendi vahel on aktsepteerimatu ebaeetiline käitumine. See hõlmab loovteraapia rakendaja või tema kliendi poolt algatatud suhtlust, mille eesmärk on seksuaalne rahuldus või mida võib põhjendatult pidada selle taotluseks.
2.5. Loovteraapia rakendaja arvestab, et mida sügavamalt ta on teraapia ajal seotud kliendi emotsionaalse eluga, seda ebatõenäolisem on võimalus edasiseks võrdseks suhteks pärast teraapia lõppu. Loovteraapia rakendaja pöördub supervisooni, kui endine klient teeb katset luua teraapiaväliseid suhteid.
2.6. Loovteraapia rakendaja veendub kliendi turvalisuses, kui töötab teadvuse seisunditega (siia kuuluvad ka relaksatsioon, töö  emotsioonidega, sümbolite ja kujutluste kasutamine jms).

3. Konfidentsiaalsus
3.1. Loovteraapia rakendaja käsitleb konfidentsiaalselt igasugust klientide kohta käivat otse või järelduste teel saadud personaalset infot.
3.2. Loovteraapia klienti ei tohi ilma tema teadliku nõusolekuta jälgida keegi peale teraapia läbiviija. See kehtib nii otsese jälgimise kui igat liiki audio- või videosalvestuste ja -ülekannete kohta.
3.3. Supervisiooni käigus vastutavad loovteraapia rakendaja ja superviisor kliendi õiguse eest konfidentsiaalsusele ja veenduvad, et jagatud informatsioon on piisavalt varjatud.
3.4. Eriolukorras, kui loovteraapia rakendajal on alus uskuda, et klient võib ennast või teisi tõsiselt ohustada, võib olla vajalik konfidentsiaalsuse murdmine: soovitavalt kliendi loal ja/või pärast superviisoriga konsulteerimist. 
3.4.1. Erandid andmete avaldamiseks:
3.4.1.1. Seadusega ettenähtud korras, kui loovteraapia rakendaja peab tagama, et kuritarvitamisest on teatatud.
3.4.1.2. Konfidentsiaalsus on seotud jätkuva kuritarvitamisega.
3.4.1.3. Konfidentsiaalsus soodustab ohtu teistele.
3.4.1.4. Loovteraapia rakendaja on süüdistatav tsiviil-, kriminaal- või distsiplinaarhagis, mis tuleneb teraapiast. Sellisel juhul avalikustatakse kliendi andmeid ainult selle sündmuse jooksul või kliendi teadliku kirjaliku nõusolekuga ja ainult selle info osas, mida nõusolek puudutab.
3.5. Konsulteerides kliendijuhtumit teiste spetsialistidega veendub loovteraapia rakendaja, et info kliendi kohta on jagatud piisava teabe põhimõttel (nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik antud juhtumi käsitlemiseks).
3.6. Loovteraapia rakendaja peab täpset kirjalikku aruannet oma tööst klientide ja superviisoritega.
3.7. Konfidentsiaalsus-kokkulepe jätkub peale kliendi surma või seadusega ettenähtud korras.
3.8. Eriti tähelepanelik tuleb olla teraapiasituatsioonide kirjeldamisel aruannetes ja publikatsioonides. Autoril peab olema kliendi juhtumi ja tema loomingu avaldamisel informeeritud nõusolek.

4. Lepingud
4.1. Loovteraapia on lubatud vaid professionaalses kliendisuhtes.
4.2. Kliendiga seotud lepingud peavad olema realistlikud ja selged ning kajastama teraapiateenuse tingimusi.
4.3. Loovteraapia läbiviimiseks peab olema informeeritud nõusolek kas kliendilt või seaduslikult volitatud isikult, kui klient on võimetu informeeritud nõusolekut andma.
4.4. Iga loovteraapia teenust tutvustav kirjutatud ja suuline informatsioon peab kajastama täpselt pakutavat teenust ning loovteraapia rakendaja väljaõpet, kvalifikatsiooni ning praktilist kogemust loovteraapia valdkonnas.
4.5. Kliendisuhet puudutava huvide konflikti puhul pöördub loovteraapia rakendaja selles küsimuses superviisori poole.

5. Kliendi andmete ja loovtööde kogumine, käitlemine ja ladustamine
5.1. Kui seaduse või tööandja poolt ei ole määratletud teisiti, siis loovteraapia rakendaja hoiab kliendi teraapiatoimikut vähemalt seitse aastat peale viimast kontakti kliendiga, kui toimik koostati kliendi lapseeas, siis vähemalt tema 25-aastaseks saamiseni. 
5.2. Loovteraapia rakendaja hoiab konfidentsiaalsust teraapias tehtud loovtööde säilitamise ja neile ligipääsu osas ning teraapiatoimikute ja loovtööde likvideerimisel vastavalt oma tegevuse seaduslikele ja tööandja nõuetele.

6. Erialast lähtuvad personaalsed kohustused
6.1. Loovteraapia rakendaja on kohustatud säilitama oma teovõimelisuse, taastumisvõime ja oskuse klienti aidata. Ta jälgib enda toimimist ning otsib abi või hoidub praktiseerimisest, kui tema enda jõuvarud on selleks ammendunud.
6.2. Loovteraapia rakendaja ei praktiseeri, kui tema toimimisvõime on märgatavalt nõrgenenud elu-olulistel, emotsionaalsetel, tervislikel või muudel põhjustel. Praktiseerimine on keelatud alkoholi- või narkootikumide tarvitamisel.
6.3. Loovteraapia rakendaja käib regulaarselt supervisioonis ja/või kovisioonis ning kasutab seda oma nõustamisoskuste arendamiseks, tegevuse jälgimiseks ja vastutustundlikuks praktiseerimiseks.
6.4. Loovteraapia rakendaja järgib loovteraapia läbiviimisel oma tööandja eetikapõhimõtteid, kui need ei lähe vastuollu Ühingu eetikanõuetega. Vastasel juhul püüab saavutada kliendi huvidest lähtuva kokkuleppe.

7. Kohustused teiste loovteraapia rakendajate ees
7.1. Loovteraapia rakendaja ei käitu loovteraapiaga seotud tegevustes viisil, mis kahjustab avalikku usaldust loovteraapiasse.
7.2. Loovteraapia rakendaja pöördub Ühingu poole, kui ta märkab ebaeetilist käitumist teise loovteraapiat rakendava isiku poolt.
7.3. Loovteraapia rakendaja on teadlik kliendi õigusest küsida teist arvamust, kuid ei meelita enda juurde loovteraapiasse teise loovteraapia rakendaja kliente.
7.4. Kui klient saab loovteraapiaga sarnast teenust teiselt spetsialistilt, siis enne loovteraapia alustamist arutab loovteraapia rakendaja eeldatava kliendiga ja võimalusel selle teise spetsialistiga loovteraapia rakendamise vajalikkust antud olukorras.
7.5. Kui loovteraapia rakendajal on põhjust kolleegi või teise spetsialistiga mitte nõustuda, siis peab ta hoiduma mõõdutundetust kriitikast, mis heidab alusetult kahtlust kolleegi professionaalsele pädevusele. 
7.6. Loovteraapia rakendaja teavitab talle teadaolevatest eetikanõuete rikkumistest Ühingu juhatust.

8. Kohustused laiema üldsuse ees
8.1. Loovteraapia rakendaja on kursis loovteraapiat puudutava kehtiva seadusandlusega ja rakendab loovteraapiat kooskõlas seadusega.
8.2. Loovteraapia rakendaja on kohustatud kaitsma avalikkust ebakompetentse ja ebaausa loovteraapia rakendamise eest ning on valmis sellisele tegevusele vastu astuma.

IV osa: Rakendussätted

1. Kõik eeltoodud eetikanõuded kehtivad loovteraapia ja loovteraapiliste tegevuste rakendamisel Ühingu liikmetele, liikmekandidaatidele, auliikmetele, Õppija Ühenduse liikmetele.
2. Ühinguga seotud eetiliste probleemide lahendamine on juhatuse pädevuses. Probleemi käsitlemiseks moodustatakse eetikakomisjon juhtumipõhiselt, vajadusel kaasates pädevaid spetsialiste.